Eelarvenõukogu hinnangul on rahandusministeeriumi 2024. aasta suvine majandusprognoos sobiv alus eelarveläbirääkimisteks sel sügisel.

Kui lisaeelarvega vähendati 2024. aasta eelarvepuudujääki 3%ni SKPst, siis suveprognoosi järgi ületaks puudujääk edaspidi taas püsivalt 4% SKPst. Seda eeldusel, et uusi maksutõuse ja kulude kokkuhoidu ei tule.

Seejuures võib eelarve olla suuremas struktuurses puudujäägis, kui hindab rahandusministeerium. Eelarvenõukogu hinnangul peegeldab riigieelarve puudujääk rohkem seniseid kulusid suurendavaid kohustusi kui nõrka majandusolukorda.

Struktuurse puudujäägi vähendamiseks on tarvis teha teadlikke poliitikaotsuseid, et riigi tulud ja kulud paremini vastavusse viia. Koalitsioonileppes sisaldunud eelarveseisu parandavatest meetmetest (nagu julgeolekumaks) piisab suveprognoosi järgi vaid selleks, et Eesti riigirahandus vastaks kodumaisele eelarvereeglile, mille järgi ei tohi struktuurne puudujääk ületada 1% SKPst.

See tähendab, et plaanitavad maksutõusud aitaksid rahastada vaid varasemaid kuluotsuseid ning uuteks kuludeks sel sügisel eelarveruumi poleks.

Juhul kui valitsuse eelarveparandus piirduks vaid sellega, et hoida lähiaastate nominaalset puudujääki 3% tasemel SKPst, ei oleks see kooskõlas ei kodumaiste ega Euroopa Liidu uuendatud eelarvereeglitega. Eelarvepuudujääki tuleb asuda järk-järgult vähendama.